Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine
ja rahvahääletusega, millest viimase korraldamise otsustab ainult parlament. Kuigi
otsedemokraatia rakendamise vajadus on aastate jooksul korduvalt tõusetunud ning rahvas
soovib kasutada vetoõigust valitsuse otsuste suhtes, ei soovi parlament riskida referendumi
korraldamisega, sest kardetakse seaduseelnõu läbikukkumise korral erakorralisi valimisi. Tekib
küsimus, kas Riigikogu liikmed teadlikult ignoreerivad referenumi korraldamist, et päästa enda
ametipositsioon, sest kaks rahvahääletust meie iseseisvumise algusest tänaseni, on selgelt liiga
väike arv. Ehk tuleks meil eeskuju võtta teistelt arenenud demokraatiaga riikidelt, kuidas
otsedemokraatiat paremini rakendada või tuleks rahvaalgatuse seadustamise protsess uuesti
päevakorda tõsta.
4.2. Aastatel 2003-2008 oli Riigikogus menetluses neli rahvaalgatuse seadustamise protsessi, mis
annaabi.ee 
