Eesti kirjakeele sõnavara eksam
arvesse ka keeleteadmise ja entsüklopeedilise ehk maailmateadmise. Laiad mudelid lähtuvad niisiis sellest, et
sõnadel on nimetamis- ja identifitseerimisfunktsiooni kõrval ka väärtustavaid e emotsionaalseid komponente.
Arvesse võetakse ka konnotatsioonid (kõrvaltähendused) ja stilistilised karakteristikud . Tähenduskomponente
võib iseloomustada järgnevalt:
Mõistelis-denotatiivne tähendus näitab, missuguse ,,objektiga" on sõna seotud (ekstensionaalne tähendus).
See referentsiakt on võimalik ,,objekti" mõttelise kujutuse, mõiste sisu (intentsionaalse tähenduse) kaudu. Nt
See kask.Ekstensioon: PUU Intentsioon (kriteerium objekti kuulumiseks teatud mõiste ekstensiooni): tüvi,
võra, oksad, lehed, koor ...
Hinnangulis-emotsionaalne tähendus tuleneb sellest, et keelekasutaja võib suhtluspartnerile sõnade abil
väljendada ka oma emotsioone. Peale selle leidub sõnavaras hinnangusõnu, eriti palju on neid negatiivse
hinnangu edastamiseks.