Aga lisaks sellistele väga vajalikele aktsioonidele, nagu kohaliku heakorra talgud, seltsi- ja spordielu edendamiseks loodavad võimalused, on tajuda, et rahvas ei ole lõpuni rahul olukorraga, kus otseselt on võimalik oma tahet riigivõimu teostamiseks avaldada vaid iga nelja aasta tagant Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi valimistel (märkikem siinkohal ka võimalus rahvahääletuseks ja referendumiks, kuid sellise kaaluga otsuseid ei tee rahvas regulaarselt). Ses suhtes on väide, et Eesti riik on meie nägu paikapidav, et kindlasti on võimalik kodanike koondumisel ühistegevusse palju rohkem huvi- ja survegruppe moodustada. Moodustada selliseid huvigruppe, kes veenvalt ja argumenteeritult oskavad ja suudavad laiemale üldsusele ning riigivõimu ja seadusandliku võimu esindajaga dialoogis olla. Anda selle kaudu teada rahva erinevate huvirühmade arvamusi päevapoliitilistes
Osavõtuõigus üleriigilisest referendumist on nendel, kellel on parlamendivalimistel aktiivne valimisõigus, kahekojalise parlamendi korral alamkoja valimistel. Osavõtuõigus kohalikust referendumist on nendel, kellel on aktiivne valimisõigus kohaliku omavalitsuse esindusorgani valimisel. Referendumeid võib jagada konsultatiivseteks ja ratifitseerivateks -- esimese tulemus ei ole riigiorganitele siduv, teise tulemus on. Eesti tingimustes on ratifitseerivaks referendumiks rahvahääletus, konsultatiivseks rahvaküsitlus. Konsultatiivse referendumi või rahvaküsitlusega selgitatakse välja üksnes rahva arvamus ja on riigivõimu otsustada, kas sellega arvestada või mitte. Referendumeid jagatakse veel fakultatiivseteks ja kohustuslikeks. Fakultatiivse referendumi määramine 31
annaabi.ee 
