"refereerijad" - 1 õppematerjal

Kloostrimõis Kolgas

Täiesti võimalik on ka see, et danskeriga hoone jäi peahoone müüridesse (B), sest ka sel juhul poleks olnud tarvis seda lammutada. Kuid samahästi võis danskeriga maja asuda kus iganes ja see lammutati millalgi hiljem pärast esimese peahoone valmimist. Vastuse annaks teenijatemaja keldrite-müüride põhjalikum uurimine ja abi võiks olla ka 1667. ja 1686. a revisjonimaterjalide üle vaatamisega just kõrvalhoonete osas. Seni on kõik nende dokumentide refereerijad (Üprus ja Kangilaski) vaadelnud eelkõige peahoonet ja mõisa majandustegevust, kõrvalhooned jätnud aga tähelepanuta. Valitsejamaja ja teenijatemaja on tänapäeval väljanägemiselt väga erinevad. Vt lisas pildid 4­7. Minule kui kunstiajaloos võhikule, on need majad erineva stiili ja "iseloomuga". Neid arvatakse ehitatuks enamvähem ühel ja samal ajal, kuid nende kehand on tänapäeval üsna erinev. 1833. aasta