Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal. Sisuliselt aitasid juunikommunistid kaasa Eesti omariikluse hävitamisele. Arvan, et juunikommunistiks hakanud inimene lähtus kahest aspektist: pooldas vasakpoolset maailmavaadet ja oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöörde käigus moodustatud valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure. Teiseks valikuks võib lugeda ka metsavennaks hakkamist. Metsavendlus oli aktiivne relvastatud vastupanu okupatsioonivõimudele. Metsavendlus muutus eriti aktiivseks pärast 1941. aasta juuniküüditamist. Metsavennad võitlesid sini-
Kuid siiski oli Nils Dacke edukas ja juba varsti oli ka kogu Ölandi saar Dacke käes. Relvarahu Halvas olukorras Gustav alustas Nils Dackega läbirääkimisi, et saavutada üldine relvarahu. Läbirääkimised viisid lepinguni, mille järgi esiteks Nils Dacke lubab teenida kuningat ja loobuda mässumeelsusest ning olla oma isamaale vaenlaste vastu abiks. Edasi kinnitab Dacke, et nad aitavad võidelda varaste ja reeturitega. Vastutasuks lubab kuningas olla neile hea, armuline isand ja anda neile täieliku amnestia nende sooritatud tegude eest. Dacke pidas oma lubadustest kinni. Kuningas rikub relvarahu Juba 1543. aastal kui rahulepe loodi, hakkas Gustav Vasa pidama plaani rikkuda. Kuningas arvas, et leping ülestõusnutega paikas põrmu kõik, mis ta oli kahekümne aastaga võitnud. Pidevalt voolas Gustavile kokku sõjamehi Taanist, Liivimaalt, Saksamaalt kui ka Soomest
Leedu Vabadusvõitluse Liikumine - Tulid kokku kõigi partisanisalkade esindajad ning loodi nõukogu, mille eesotsas oli J. Zemaitis ning avaldati 1949. aastal deklaratsioon: 1) Demokraatliku Leedu Vabariigi taastamine toimub kristliku moraali ja rahvusvahelise seaduse alusel, 2) Kuni uue Seimi valimiseni täidab presidendi kohuseid J. Zemaitis-Vytautas. Ta püüdis võidelda joomise ja distsiplineerimatuse vastu, anda võitlusele spioonide ja reeturitega seaduslikumat vormi. 1947. aastal nõukogus olid juba mitmed kommunistid. 1951. aastal J.Zemaitist tabas tromboos ja osaline halvatus (1,5 aastat). 1953. aastal õnnestus NKVD-l reeturiga abiga ja närvigaase kasutades elusalt tabada metsavendade juhti ja viidi ta Moskvasse. 1954. aastal lasti ta maha. Üksikud partisanide grupid tegutsesid 1960. aastateni. 1949. aasta märtsiküüditamine ja kolhoseerimine- 1946. aastal kavandati
annaabi.ee 
