Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier
lahutada. Nähes teda nii suursuguse ja uhkena, laiaõlgsena, kitsapuusalisena,
tugevana ja vaprana, kiitsid kõik Rohalti, et tal on selline poeg.
Ühel ilusal päeval aga rööviti temalt kogu ta rõõm, sest Norrast tulnud
kaubitsejad meelitasid Tristani oma laevale ja viisid kaasa kui kena saagi. Tristan
pani vastu nagu püünisesse sattunud noor hunt. Aga tõsiasi, mida kõik
meremehed teavad, on see, et meri sunnib äraandlikke laevu kahetsema ega aita
kaasa röövimistele ja reetmistele. Tõusis metsik torm, mis mähkis laeva
pimedusse ja pillutas seda kaheksa päeva ja kaheksa ööd siia-sinna. Meremehed
hakkasid kahetsema, kavatsesid ta vabastada ja lasksid paadi vette, et see ta
kaldale viiks. Otsekohe rauges tuul ja vaibusid lained, taevas selgines ja sellal kui
norralaste laev kaugusesse kadus, kandsid rahulikult hällivad lained Tristani paadi
rannaliivale.
Ta ronis kaljule ning nägi mägist ja metsast tühja maad. Ta meel läks