Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama
aglutinatsiooni reaktsiooni(punalibled kleepuvad samuti kokku).
*Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp.
*reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen),
ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse
reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse
reesusnegatiivseteks.
*Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui
reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb
vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede
kokkukleepumine.
*Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja
patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et
reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel
rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa
annaabi.ee 
