Tahke keha mehhaanika.
Nii tegi omal ajal Celsius (1701-1744,
Rootsi). Termomeetriliseks kehaks valis ta teatud hulga elavhõbedat anumas, mis oli
ühendatud peenikese klaastoruga, temperatuuriliseks parameetriks elavhõbedasamba pikkuse
l selles torus, reeperpunktideks jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vastavalt väärtused 0
ja 100, ning pikkuse l ja temperatuuri t vaheliseks sõltuvuseks lineaarfunktsiooni: l = a t +b
. Pannes sellesse seosesse sisse temperatuuri väärtused reeperpunktides, saame võrrandi-
süsteemi, mille lahendamisel saame eeskirja temperatuuri arvutamiseks:
l - ls
t =100 . (5.2)
lk - ls
Siin ls, lk ja l on elavhõbedasamba pikkused vastavalt jää sulamistemperatuuril, vee
keemistemperatuuril ja mõõdetaval temperatuuril. Muidugi ei kasuta seda valemit