riiklikke reepereid on hõredalt, kuid linnades tihedamalt. Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike reeperitega. Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, liiniehitistel näiteks teedel tuleb rajada reeperid umbes 200m tagant. Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või objekt, mis säilitab oma kõrguse vähemalt ehitustegevuse lõpuni. Ajutisteks reeperiteks võivad olla ehitusplatsi piirava kapitaalse tara postidesse löödud suured naelad, suuremad kivid, olemasolevate ehitiste osad jms. Riigi poolt on rajatud ja määratud Eesti territooriumil reeperite võrk ja nende kõrgused. Reeperite võrgu täpsus jaguneb kolme klassi: I klass f h = ±3 km (mm), II klass f h = ±4 km (mm), III klass f h = ±8 km (mm). Väljaspool riiklikku võrku on veel insenertehniline võrk, kus lubatud
15.Nivelleerimiskäigud. Lihtnivelleerimine. Liitnivelleerimine. Tavaliselt on vaja määrata korraga mitmete punktide kõrgusi ja sellisel juhul nende punktide vahele rajatakse nivelleerimiskäigud. Riigi territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk milliste punktid on maastikul kapitaalselt kindlustatud ja nende punktide kõrgused on määratud Balti mere pinnast lähtudes suure täpsusega. Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks. Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt. Haja asustusega asulates võivad olla kaugused 10-tes kilomeetrites. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Ehitajad 7 rajavad ehitusplatsile tavaliselt omatarbeks 2 ajutist reeperit (minimaalselt 2). Ajutiseks reeperiks
65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike kõrgusvõrgu reeperitega. Riiklik kõrgusvõrk ise jaguneb kolme klassi: I klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±3km II klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±4km III klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±8km Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, joonobjektidel (näiteks teeehituses) rajatakse reeperid ca 200 m tagant. Ajutisteks reeperiteks võivad olla ehitusplatsi lähedusse löödud suured tüübli-naelad, suuremad kivid, olemasolevate ehitiste osad jms (peab säilitama oma kõrguse vähemalt ehitustegevuse lõpuni). Need nivelleeritakse kas III klassi või tehnilise nivelleerimisega: f h = ±50 km Tehnilise nivelleerimise lubatud sidumatus (mm). Kõrgendatud täpsusega tehnilise nivelleerimise lubatud sidumatus (mm) f h = ±20 km Püsikatendite, samuti kaevukaante, vundamendi soklite jm rajatiste kõrguste äärmised vead
annaabi.ee 
