Minu mõtted raamatuga "Tiigri tütar"
Minu mõtted raamatuga ,,Tiigri tütar"
Panen raamatu käest. Silmadesse on kogunenud rasked pisarad, mis kohe-kohe ähvardavad
kolinal langema hakata. Võtan oma kaks pisitüdrukut põlvedele ja surun nad tugevaks
embuseks enda vastu. Suurem tüdruk tunneb mind ja tajub kohe, kui mõni emotsioon minust
keskmisest suuremal hulgal vallanduma hakkab. Ta vaatab oma suurte siniste silmadega mulle
sügavale silma ja küsib peaaegu sosinal ,, Emme, miks sa nii kurb oled ? ,,
Kuidas ma seletan sellele viieaastasele, et ma nägin teda selles tüdrukus, kelle kohta ma
raamatut loen, kuidas ma räägin talle, te ma kujutasin ette kedagi nii imelist, nii habrast, nii
andekat nii kaitsetut kogemas elu , mis täiesti ebaõiglane on ? Kuidas vormida sõnadesse
seda kurbust, mida ma tunnen adudes, kuidas tuhanded lapsed siin maakera peal, mida me
kõik jagame, peavad nii katkiste hingedega üles kasvama?
Peas jooksevad sajad vastusteta küsimused lä...