Eesti kirjakeele sõnavara eksam
Ta eristab seitset tähenduskomponenti: Mõisteline tähendus (nt naine sisaldab mõistelisi
tunnuseid [+inimene] [ meessoost] [+ täiskasvanu]
Sotsiaalne tähendus avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud. Afektiivne tähendus
(hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta)Reflekteeriv tähendus (ühe sõna sees semeemide üksteisesse
peegeldumine).Kollokatiivne tähendus (teatud semeemi semantiline seotus teiste lekseemidega).Temaatiline
tähendus (teema- või reemastaatus ja semantiline roll).
Süntaktiline mudel: Seda tüüpi lähenemist esindavad ennekõike generatiivset grammatikat viljelenud
teadlased, nt R. Jackendoff. Sõnade süntaktilistes omadustes, mis tulenevad nende seostamisvõimalustest,
nähakse olulisi leksikaalseid tähendusüksusi. Sellest tulenevalt peab interpretatsioon lähtuma kontekstist ning
tähendusseletused peavad olema formaalsed ja mitte lähtuma ainult verbisemantika piirangutest. Eelnevale