kännuvõsust, samuti maha painutatud ja mullaga kaetud oksast PUIT OMADUSED, KASUTAMINE puit on kollakas või punakas, see on hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu puidu tihedus on 630700 kg/m³ puit on olnud väga hinnatud materjal (tööriistad, pillid), mistõttu täiskasvanud vahtrat on väga raske metsast leida kasutatakse parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks rahvakultuuris valmistati vahtra tugevast, aga libedast puidust reejalaste taldu, höövlipakke, kirveste ja haamrite varsi ning veski hammasrataste hambaid PEAMISED PROBLEEMID Põhja-Ameerikas on vahtral vähe kahjureid, Eestis rohkem jänesed ja metskitsed söövad meelsasti vahtra võrseid lehtedel võib kohata vahtra pigilaiksust pigilaiksus ei tekita suurele puule erilist kahju, see viitab puhtale õhule, sest suures linnas või tööstuspiirkonnas ei suuda see seen elada
16. 18. sajandini tegeles tõrvaajamisega peamiselt talurahvas. 19. sajandil hakati sellega hoogsalt tegelema ka paljudes mõisates. 20. sajandi alguses kasutati tõrva ajamiseks juba peamiselt tehastes toodetud tõrvaahje. Näiteks 1921. aastal oli Eestis teada 45 sellist ahju ( K. Vilberg, 1921). Tõrvaajamine hääbus Eestis 20. sajandi esimesel poolel. Puutõrva on Eestis sajandeid aetud ja kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel. Majapidamises tõrvati rautamata vankrirataste ja reejalaste osi. Rasvaga segatud tõrva kasutati vankri- ja saapamäärdeks. Saaremaal tõrvati ka riidest tööjalatsite, pättide taldu, et neid vastupidavamaks muuta. Lahtisel lõkkel tõrva keetes saadi sellest pigi. Pigi oli vaja lõngast pigitraadi valmistamiseks. Viimasega õmmeldi nahkesemeid, jalatseid, hobuseriistu (Viires, 1975). Tõrv oli üle maa tuntud kui ravivahend. Näiteks kirjeldas 1870. aastal sündinud saarlane Andrei Jannu niisugust tõrva kasutamist järgmiselt
annaabi.ee 
