Taasiseseisvunud Eesti presidendi
Meri
avardab silmaringi, soodustab suhtlemist muu maailmaga, samas asetavad aga maa vähesus ja
kehv mullapind saareelanike võimalustele selged piirid, sundides alatasa mõtlema elu
järjepidevuse säilitamisele.
Minu Tartu-kodus on praeguseni elektriniiduki kõrval kasutusel need vikatilüsid, mis kunagi
ammu said kodumetsast võetud. Need olid juba otstarvet silmas pidades õla järgi paindesse
kasvatatud: isa valis metsas kasvava sobiva puu välja ja painutas selle vajadust mööda kas
reejalaseks, vikatilüsiks või millekski muuks. Talumees ei saanud olla ühepäevaperemees,
vaid pidi ikka mitu sammu ette vaatama. Minu kodus hoiti au sees külaühiskonnas
põlvkondade vältel kujunenud väärtusi, nagu ausus, töökus, austus vanemate vastu, aga
samuti säästev ja tulevaste põlvede heaolule orienteeritud eluviis.
Mäletan, et tollases külas kanti hoolt paljulapseliste perede eest. Neile jagas külavanem
isiklikult paremaid heinamaid ja kalastamiskohti
annaabi.ee 
