Klassikaline saksa filosoofia
süstemaatiline. Peame tooma välja üldised ja paratamatud seadused ehk reeglid. Sündmuste
puhul kaootiline mitmekesisuse saab allutada teatud reeglipärasusele, mis oleks üldine
paratamatu. Need reeglid peavad korrastuma süsteemis. Ajaloo puhul on see probleem, et
vabadus tähendab vabadust loodusseadustest. Kui lähtuda nähtumustest, siis ta viitab
statistilistele seaduspärasustele (nt abielud –iga inimene astub vabatahtlikult abiellu ehk see
on individuaalne ja reeglivaba. Kui võtta abiellude summa, siis tulevad statistilised
seaduspärasused; demograafilised reeglipärasused?). Kaootilises leida süstemaatiliselt korda.
Statistilised demograafilised seaduspärasused, et inimesed ei loo neid teadlikult sihipäraselt.
Pigem üksikud eod võivad näida loodusseadustele vastukäivad. Kui aga võtta suur pilt, siis
need on funktsionaalsed (reeglipärased) – looduskavatsused. Keegi „teine“ on sättinud