Hägusad süsteemid
5.
Vaatleme ülekatte mõju reeglite interpolatsioonile lihtsa näite abiga.
Kontrueerime viis 6-reeglilist hägusat süsteemi, mille
sisendliikmesfunktsioonide ülekate on vastavalt 0.0, 0.25, 0.5, 0.75 ja 1.0.
Kuigi muud parameetrid (miinimum t-norm, maksimum s-norm ja
raskuskeskme häguärastamine) on kõigil süsteemidel samad, tingib
ülekatte varieerimine üsna drastilised resultaadid (Joonis 11). Ülekatte
puudumisel, puudub reeglitevaheline interpolatsioon, süsteemis puudub
sealjuures ka hägusus ja väljund lülitub relee kombel ühelt jooksva
reegliga määratud väljundliikmesfunktsiooni raskuskeskme väärtuselt
teisele. 0.25-se ülekattega säilib mingi osa neist konstantse väärtusega
lõikudest, kuid tänu ülekatte eksisteerimisele tekib interpolatsioon,
mistõttu lülitumine ühelt etteantud väljundi väärtuselt teisele on sujuvam.
0.5-se ülekattega jäävad intervallidest kus süsteemi väljund on
annaabi.ee 
