Mitmekeelne oskussuhtlus
vahend selleks, kõrvuti rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, päritolu,
usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse
seisundiga3 . Eesti rahva enesemääratluses on keel lausa kesksel kohal ja
põhiseaduseski kaitstud, aga piirkondlikke ja sotsiaalseid keelekujusid
kasutavad omade äratundmiseks ka väiksemad rühmad rahvuse sees
– tänavaslängist projektitaotluste sõnastamise kirjutamata reegliteni.
Suhtluse arusaadavuse asemel on seega palju laiem rahvuse või muu
rühma kooshoidmise ja „nendele” vastandamise eesmärk.
Vaatamata oma inimlikkusele ja mõistetavusele pole võõraviha
ehk ksenofoobia nii avalik väljendamine viisakas. Mõnes olukorras,
näiteks töötajate värbamisel või edutamisel, võib see olla ka otseselt
ebaseaduslik.
3
See loend pärineb muuseas Eesti põhiseaduse § 12-st, mis mainib keelt nende