MUINASJUTT
elu tükkmaad paremaks, kui see hetkel oli! Päev, mil nad üheskoos palvetama
hakkasid, oli neljapäev ning nii iga nädal, vahele ei jäetud kordagi, palvetamisel
oli igal korral erinev juht, kes luges palvet valjusti, teised ümisesid talle mõttes
kaasa, täpselt samu sõnu, nii sai igaüks iseenda mõtteid väljendada, kui nende
kord juht olla oli. Oli möödunud 5 kuud, iga nädal oli Indrek koos perekonnaga
enda palverutiini jälginud, oli reedena päev, eile peeti jällegi iga-neljapäevane
palvetund. Kella lühem osuti asetses number ühe peal ning pikem osuti omakorda
kaheteistkümne peal, mis tähendas, et kell oli täpselt üks päeval, imekombel
paistis päike eredalt otse silla alla, mida pole kunagi varem kell üks päeval
juhtunud, Indreku sisetunne ütles, et tänane päev tuleb kuidagi erinev. Nende
hurtsikut polnud külastanud mitte ükski hing peale nende endi, peale seda, kui
nad noorukid politseile üle andsid