Türgi kultuuriliugu
sekulaarsemaks muutvad reformid. 1924 kaotati kalifaat ja šariaadi seadused. 1925
saadeti laiali medresed. Dervišide ordud, keelati islamiusu sümboli fessi kandmine.
1926 – 1930 kehtestati järk-järgult Šveitsi tsiviilkoodeksil, It kriminaalkoodeksil ja
Saksa ärikoodeksil põhinevad seadused. 1928 asendati araabia kirjaviis ladina
kirjaviisiga. 1934 kohustati võtma perekonnanimesid. 1935 viidi puhkepäev reedelt
pühapäevale. Mõned reformid osutusid siiski liialt äärmuslikeks. Pooleldi
ebaõnnestumsega lõppes 1932a alanud 1936 a vaibunud keelereform. Edutud olid
ka 1924 ja 1930 ettevõetud mitmeparteisüsteemi juurutamise katsed. Türgi keelsete
sõnade leidmiseks korraldati uudissõnade võistlusi ning uuriti vanu tekste. Samuti
püüti juurutada nn päikesekeeleteooriat, mille kohaselt on türgi keel maailma vanim
keel. Uues türgi keeles jäid tekstid tihti arusaamatuks