A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kas ennast tappa või olla häbistatud, siis uskuge mind, mu härra, jumal andestab
enesetapmise,» lausus mileedi sügavalt veendunud häälega, «sest sel juhul on
enesetapmine võrdne märtrisurmaga.»
«Te ütlete kas liiga palju või liiga vähe. Taeva pärast, proua, selgitage, milles on asi.»
«Kõnelda teile oma õnnetustest, et te peaksite neid muinasjuttudeks! Jutustada teile
oma kavatsustest, et te need reedaksite minu tagakiusajale! Ei, mu härra. Pealegi, mis
läheb teile korda ühe vaese hukkamõistetu elu või surm? Teie vastutate ju ainult minu
keha eest, eks ole? Kui teil on ette näidata laip, mis tunnistatakse minu omaks, siis on
kõik korras ja võib-olla tasutakse teile selle eest koguni kahekordselt.»
«Mina, mileedi!» hüüdis Felton. «Kuidas te võite oletada, et ma võtaksin tasu teie elu
eest? Oo, te ei mõtle, mis te räägite!»