Kooslus ja populatsioon
kontseptsioon said aga karmi kriitika osaliseks. Kestvate diskussioonide tulemusena 20.-30.
Aastatel kujunesid ökoloogias kaks uut kontseptsiooni, mida võib lühiduse mõttes nimetada
bioloogiliseks ja statistiliseks.
Bioloogiline kontseptsioon rajaneb biotsönoosi kui seda moodustavate organismide
iseseisvaks. Teisisõnu võib biotsönoosiks nimetada vaid ennast alalhoidvat, troofiliselt suletud
ja funktsionaalselt iseseisvat kooslust, mis sisaldab produtsente, konsumente ja redutsente
(täiskoosseisuline kooslus). Sellest seisukohast polegi K.Möbiuse biotsönoos polegi
biotsönoos, vaid mittetäiskoosseisuline sõltuv kooslus, kuna austripanga asurkonnas peaaegu
puuduvad produtsendid ja ta eksisteerib ainult teistest biotsönoosidest saadavate ainete arvel.
Statistiline kontseptsioon rajaneb kujutlusele biotsönoosist kui kontiinumist (pidev,
katkematu). See kontseptsioon sai alguse C.G.J.Petersoni (1911-1918) töödest