säilitatakse klaasnõus, kasutatake tikukasti süütepinnal. Valge fosfor : valge vahataoline, tuleohtlik, helendab pimedas, mürgine, küüslaugu lõhnaga, lahustub CS2s, säilitatakse vees, süütepommides kasutatakse. Fosfori tähtsus inimorganismis : Asub luudes ja hammastes, ATPsse salvestunud energiat kasutatakse inimese lihaste tööks ja kehatemperatuuri säilitamiseks, taimedel oluline toiteelement. Keemilised omadused : võib olla nii oksüdeerija kui redutseerja. Fosfor põleb (redutseerija), reageerib metallidega(oksüdeerija). Tähtsamad ühendid : P4O10 : Saadakse Fosfori põletamisel, valge tahke aine, hügroskoopne, veega tekitab fosforhappe. Kasutatakse fosforhappe tootmiseks. Fosforhape : Värvuseta kristalline aine, kasutatakse keemialaboris, cokacolas ja Pepsis. Fosforväetised Superfosfaat : saadakse fosforiidi töötlemisefa väävelhappefa. Topeltsuperfosfaat : saadaks fosforridi töötlemisel fosforhappega. Liitväetis :
Katse 12 K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand. Cr2O72 + 6Fe2+ + 14H+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = 3Fe2(SO4)3 + Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr on oksüdeerija ja Fe on redutseerja Kokkuvõte ja järeldused. Ainete kokkusegamistel tekkis nii sadet, gaasi, hapet kui ka alust
Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + 6Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = 3Fe2(SO4)3 + Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O oksüdeerija Cr6+ +3e = Cr3+ redutseerja Fe2+ -e = Fe3+ 3 Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Toimuvad muutused on tingitud segu pH keskkonna muutumisest, sademete tekkest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada.
Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + 6Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr6+ +3e = Cr3+ *1 oksüdeerija Fe2+ -e = Fe3+ *3 redutseerja Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Reaktsioonivõrrandeid kirjaldavad nii ioon- kui molekulaarkujulised võrrandid. Muutused on tingitud: aluse keskkonna muutumisest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada.
CuSO4 + 4NH4·H2O Cu(NH3)4SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH4·H2O [Cu(NH3)4]2+ + 4 H2O Kommentaar: algselt tekkiv sade oli Cu(OH) 2. Lähteainetest CuSO4 on helesinine, NH4·H2O on värvitu, tekkiv lahus on tumesinine. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Zn + 2H+ + 2Cl- ZnCl2 Zn redutseerja H oksüdeerija' Cu + HCl ei toimu Kommentaar: Tsingi ja soolhappe reaktsioonis eraldub vesinik, vase ja soolhappe kokku- panemisel reaktsiooni ei toimu, sest vask pole piisavalt aktiivne metall (Zn on metallide pingereas Cu-st eespool). Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada kontsentreeritud lämmastikhapet. 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 3Cu + 8H+ + 8NO3- 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Cu-redutseerija N-oksüdeerija
..2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 +7 H2SO4 + 6FeSO4 Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr2O72(aq) +6 Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) Cr6+ +3e = Cr3+ *1 oksüdeerija Fe2+ -e = Fe3+ *3 redutseerja Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Reaktsioonivõrrandeid kirjaldavad nii ioon- kui molekulaarkujulised võrrandid. Muutused on tingitud: aluse keskkonna muutumisest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada. Katseid võib lugeda õnnestunuks, oli näha nii sadenemist, gaasi eraldumist kui ka värvuse muutust.
34.polükondensatsioon - polütekkeline reaktsioon, kus lisaks polümeerile tekib madalam molekulaarne ühend nt vesi. Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone 37.redoksreaktsioon - reaktsioon, milles elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad, toimub oksüdeerumine ja redutseerimine - oksüdeerija redutseerub, redutseerja oksüudeerub 38.oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine 39.redutseerumine - elektronide liitmine 40.oksüdatsiooniaste - arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. 41.elektrolüüs - protsess, kus ioonne aine on lahustatud või sulatatud toimub alalisvoolu
annaabi.ee 
