Vene aeg
2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel.
Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840.
tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist
talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks mõisale,
tuli abi otsida sõjaväelt. 1841. aasta septembris leidis aset Pühajärve sõda, kus
talupojad takistasid kihutustöö peasüüdlasteks olevate kaaslaste karistamist. Nende
tegevus piirdus nuiad käes metsas redutamise ja ümber mõisa käratsemisega.
Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas käärimine ka Põhja-Eestis ja Saaremaal.
1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-, Järva-, ja Virumaa talupojad tööle
minemast. Kohale toodi sõjaväeosad ja tekkinud sõnavahetus kasvas Mahtras üle
veriseks kokkupõrkeks.
3.Talurahva olukord 18. 19. saj. vahetusel.
Peale Roseni deklaratsiooni langesid talupojad Eestis õigusteta pärisorja
seisusesse.Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi