Eestlaste valikud II maailmasõjas
Enamasti oli tegemist paadipõgenikega, kes sõudsid
väikeste kalapaatidega, mis olid tihti peale ka ülerahvastatud, näiteks Norrasse või Rootsi. Väga
paljud jõudsid lõpuks välja Ameerikasse ja Austraaliasse.
Eestlaste seas hakkas sundmobilisatsioonide ajal suurt populaarsust koguma metsavendlus. Metsa
põgenesid need mehed, kes ei tahtnud minna punaarmeesse ega Saksa armeesse. Nad põgenesid
metsa, sest muidu oleks neid ära küüditatud. Aktiivsemad metsas redutajad hakkasid koonduma ja
kättemaksuks ning enesekaitseks võimalusi otsima. Kõikjal tekkis matsavendade salku, kes
tegutsesid üldiselt omaette, sest sidepidamiseks vahendid puudusid. Metsavendade relvastus piirdus
käsirelvadega, mida polnud ka just palju. Metsavennad olid sunnitud taanduma, sest nad olid igati
vähemuses.
Teine maailmasõda oli tingimata üks suur ja verine lahing, millesse Eesti kaasa kisti. Mina leian, et
Eestlastel tegelikult ei olnud valikuid Teises maailmasõjas