Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
Harvardi ülikooli XX sajandi kõige tuntub biheiviorist oli Burrhus Fredric Skinner. Ta uskus
samuti, et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimese käitumise
determinandid. B. Skinner on nimetatud situatsionalistiks ja reduktsionistiks. Esimene
määratlus tähendab, et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu
mõtlemise ning vaba tahe on müüdid. Nii inimesed kui loomad reageerivad sarnaselt
keeruliste robotitega keskkonnatingimustele. Redusktionistliku lähenemise korral on kui tahes
keeruline käitumine jagatud väiksemateks algühikuteks – operatsioonideks, millest tuleneb
oprantne õppimine. Käitumise õppimine toimub peamiselt operatsioonide omandamise
tasemel.
Nüüdisaegne psühholoogia aktsepteerib biheivioristlikku lähenemist kuritegelikule
käitumisele kui üht võimalust. Ollakse nõus, et stiimul võib esile kutsuda refleksiivse
reaktsiooni ja et käitumise tajajärejed müjutavad tulevasi reaktsioone