Mõistatused
(st. kerjusepõli); ilmatu kisa ja kära; läks üle kivide ja kändude; enne kukke ja koitu; läks ja laulis;
läbi ja lõhki; maa ja meri (st. väga rohkesti); nuta või naera; pidu ja pillerkaar; lõi pihuks ja
põrmuks; kõige saba ja sarvedega; vandus tuld ja tõrva. Osa sõnapaaridest on nn. reduplikatiivid,
mille komponendid erinevad harilikult vaid 1. silbi vokaali poolest, osa reduplikatiividest on
asündeetilised (st. sidesõnatud). Enamik asündeetilisi reduplikatiive kuulub onomatopöa alale
(vinta-vänta, kibinal-kabinal, tilla-lilla), mõned aga vist ka mitte (kimpsud-kompsud, risti-rästi).
Eesti mõistatustes kohtab reduplikatiive lausa igal sammul, alates kõige üldtuntumaist: kapsas on
lipitud ja lapitud, sibul siiruviiruline, humal keerleb ja veerleb, pea on siidikera-niidikera, suits
kiigub ja liigub, leivamõhk on tehtud puust puka-paka ja sõel niinest nika-naka jne.
Kuid reduplikatiivsed jm
annaabi.ee 
