Kõne koostamine ja esitamine
Tekst ei tohi olla liiga inforohke ega kõik laused kanda olulist tähendust.
Sellisel juhul oleks infomüra liialt suur. Igal juhul teeb kuulaja mingi valiku, mida
meelde jätta.
* Olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega.
* Kui kõneleja on esitanud mingi väite, võib ta seda illustreerida mõne näitega või
tõmmata paralleele samase nähtuse või probleemiga, teha vahekokkuvõtteid, korrata
olulisi mõtteid uues sõnastuses jne. Sellist lisamaterjali nimetatakse redundantsiks
ehk liiasuseks.
Teemaarenduses peab kõneleja
* liikuma lihtsamalt materjalilt keerukamale,
* seostama uut infot juba tuttavaga materjaliga.
Kasulik on ettekanne selgelt liigendada. Kõne tuleb esitada nii, et ühe mõttearenduse
lõpu ja teise alguse vahel oleks selge piir. Alateemade järjestus peab olema loogiline,
uute ja vanade mõtete vahele tuleb luua seoseid.
Kuulajatel on lihtsam jälgida ning aru saada, kui nad tajuvad kõne struktuuri.
Kõne eri osi saab välja tuua
* pausidega,
annaabi.ee 
