Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis
rendileping tühistati. Rangelt oli keelatud talupoegadest tööjõu kasutamine muuks
otstarbeks, kui kroonumõisa vajadusteks.
Talupoegi võidi küll saata ühest mõisast teise tööle, kuid see eeldas asehalduri
nõusolekut. Talupoegade müümine ja muul viisil võõrandamine maast eraldi oli
rangelt keelatud. Samuti piirati rentnike volitusi talupoegade karistamise ja nende üle
kohtupidamise suhtes.
Kroonumõisade kasutamist jäid ka peale Põhjasõda - Vene ajal - reguleerima
reduktsiooniaegse majandusreglemendi normid 4.
3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil
Ümberkorraldusi hakati kavandama 1750.aastate keskpaigas, enne seda Vene
keskvõim eesti talurahva olukorda ei sekkunud. Reformidele sundis mõisnikke ka
üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse
kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla
põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja
võlastumise
annaabi.ee 
