kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad või Olemus- vajadused (Being-needs, B-needs). Hierarhia kõrgemate astmeni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud. Maslow' püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. MASLOW TEADUSLIK FILOSOOFIA Maslow ei olnud sugugi rahul ülikooli psühholoogiaerialal õpitud reduktsionistlike meetoditega. Sellest lähtuvalt rõhutas ta, et teadus peaks lähenema inimeste probleemidele uuest seisukohast ning töötama välja uued meetodid. Ta toonitas, et teaduslik meetod peaks leidma rakendust subjektiivsete kogemuste uurimisel, mitte piirnema vaid objektiivsete fenomenidega. Ta tõi näiteks taoistliku teaduse, kus teadlased pigem vaatlevad ja püüavad mõista kui mõjutavad ja analüüsivad. Eriti kriitiline oli Maslow selliste psühholoogiliste teooriate
näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta. Analüütiline biheiviorism. Seisukoht näiliselt vaimuseisunditele osutavate väljendite tähenduse ning ka vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein). Loogiline positivism: suund keele parandamisele, ideaalkeelele(Carnap, Hempel). Ryle biheiviorist?. Ryle soovis näidata nii dualistlike kui reduktsionistlike arvamuste ekslikkust: inimesel on kaks paralleelselt jookvat elulugu(vaimne, füüsiline); tahtlikule käitumisele eelneb alati varjatud tahteakt ning tahtmatule käitumisele see ei eelne. Käitumine on intentsionaalne käitumine, tähenduslik käitumine, mitte kehaliigutuste mehaanika. Biheiviorism ja positivism. Hempel ja tema „Psühholoogia loogiline analüüs“. Loogilistele positivistidele oli omane usk teaduste ühtsusse. Hempel tahtis näidata, et psühholoogia on füüsika eriharu.