Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal.
Kinnitati kindlaid koormisi,kinnitati, et mõisnikud ei saa talupoegi sealt välja tõsta.(talupoegade jaoks tähtis). Lsaks piirati abitegu, päevi vähendati ja piirati ka kodukarjaõigust(piirati vitsahoopide arvu jms) Kõige selle kontrollimiseks võis kuningas mõisa saata oma ametnikud, kes järgisid, et mõisnikud seda järgiksid.Loomulikult astuti seadustest üle. Vene aja majandusreglement kaotati kohe ja ka vakuraamatud. Aadlike seas tekkis redukstsiooni järel väga suur vastuseis Rootsi võimu vastu. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johann Reinhold von Patkul, opositsioonijuht mõisnike seas. Patkul asus looma mitmeid liite ja intriige Rootsi vastu. Käis Poola ja Peterburis Peeter I juures, tahtis, et need riigid Roosile kallale tungiks. Patkuli käitumine üheks põhjuseks, miks Põhjasõda puhkes (suht väike, aga ikkagi) Aadlike vastuseisuga tekitas Rotsi endale negatiivse
annaabi.ee 
