turgoriks. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest. Taimeraku diferentseerumine ei pruugi olla taimeraku arengu lõppjärk. Teatud tingimustel võib taimerakk alustada uut arenguteed, võib toimuda ümberdiferentseerumine. Taimekoe vigastamisel tekib vähediferentseerunud rakkude mass, nn. kallus. Kalluse rakud aga võivad uuesti rediferentseeruda ja moodustada teisi raku tüüpe. Teatud juhtudel dediferentseerunud kalluse rakud võivad moodustada uue tipumeristeemi, mis võib aluse panna terviklikule uuele taimele. Diferentseerunud loomarakust pole võimalik mitte mingil tingimusel regenereerida uut terviklikku organismi, taimeraku puhul on see aga võimalik. 31. Valik rakubioloogia meetoditest. Valgusmikroskoopia eri liigid (faaskontrast-, interferents-, tumeväli-, fluorestsents-, dekonvulsiooni- ja konfokaalmikroskoopia)
See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest. Taimeraku diferentseerumine ei pruugi olla taimeraku arengu lõppjärk. Teatud tingimustel võib taimerakk alustada uut arenguteed, võib toimuda ümberdiferentseerumine. Taimekoe vigastamisel tekib vähediferentseerunud rakkude mass, nn. kallus. Kalluse rakud aga võivad uuesti rediferentseeruda ja moodustada teisi raku tüüpe. Teatud juhtudel dediferentseerunud kalluse rakud võivad moodustada uue tipumeristeemi, mis võib aluse panna terviklikule uuele taimele. Diferentseerunud loomarakust pole võimalik mitte mingil tingimusel regenereerida uut terviklikku organismi, taimeraku puhul on see aga võimalik. 31. Valik rakubioloogia meetoditest. Valgusmikroskoopia eri liigid (faaskontrast-, interferents-, tumeväli-, fluorestsents-, dekonvulsiooni- ja konfokaalmikroskoopia)