133 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile vaatamata väga pikale vatsas püsimise ajale, kuid kõrreliste paksuseinalise sklerenhüümi koed on suures osas aeglaselt seeduvad (Jung, Engels, 2002). Sõltuvalt arengufaasist seedivad veised 60-70% kõrreliste NDF-ist ja 40-50% liblikõieliste NDF-ist (Buxton, Redfearn, 1997). Võrdse kuivaine (KA) seeduvusega liblikõieliste ja kõrreliste rohusööda söömus on liblikõieliste rohusöödal suurem. Segukülvide rohusööda väärtust mõjutab sööda botaaniline koosseis ja liikide arengufaas koristamisel. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse 2007-2009 aasta tulemuste põhjal lutserni- kõrreliste segukatsesse võetud liikide ja sortide sobivust ning taimikus püsimist,
4. Liblikõieliste segusse sobisid keskmise arengukiirusega kõrrelised (harilik aruhein, karjamaa raihein ja mõõduka osalusega roog-aruhein), hariliku lutserniga ka põld-raihein. Soodsates kasvutingimustes sobib roog-aruhein ristikusegusse, kuid lutsernile võib see olla agressiivne saateliik Majanduslikust ja loomade füsioloogilisest eelisest lähtuvalt sobib segukülvide rohusööt veiste põhisöödaks liblikõieliste puhaskülvi taimikust paremini. Kasutatud kirjandus. Buxton, D. R., Redfearn, D. D. 1997. Plant limitations to fiber digestion and utilization. The Journal of Nutrition, vol. 127- 5, pp 814S-818S. Hoffman, P.C., Sievert, S. J., Shaver, R.D,. Welch, D. A. and. Combs, D. K. 1993. In situ DM, protein and fiber degradation of perennial forages. J. Dairy Sci 76:2632-2643, Jung, H.G., Engels, F.M. 2002. Alfalfa Stem Tissues: cell-wall deposition, composition and degradability. Crop Science 42:524-534. Kärt, O., Karis, V., Ots, M. 2002
annaabi.ee 
