Võrtsjärv
Ülejäänud aja veedavad need organismid mitmesuguste puhkejärkudena põhjasettes.
Fütoplanktoni kevadine areng algab Võrtsjärves märtsis-aprillis, saades algtõuke jää alla
tungivast päikesevalgusest. Valgusolude paranedes ilmuvad esimestena planktonisse
Mallomonas´e, Uroglena ja Cryptomonas´e. Suvel aga algab Võrtsjärves niitjate
tsüanobakterite kasv. Juba juuni lõpus moodustavad tsüanobakterid fütoplanktoni biomassist
enamuse. Kaks liiki- Limnothrix planktonica ja L. redekei moodustavad üle 90%
tsüanobakterite biomassist. Suvel, kui vees ammendub lahustunud toitainete varu, peaks ka
fütoplanktoni biomass saavutama kõrgpunkti, kuid Võrtsjärve fütoplankton saavutab oma
maksimumi alles hilissügisel enne jää tulekut. Sügisesel biomassi kasvul on kaks põhjust:
esiteks üldfosfori hulga suurenemine vees kevadest sügiseni ja teiseks tsüanobakterite
sesoonne suurenemine fütoplanktonis, kes vetikatega võrreldes on võimeline saavutama sama
annaabi.ee 
