Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)
Autorihüvitusfond jne.
AUTORIÕIGUS
Autoriõigus kui õiguse instituut arenes välja koos trükioskuse levikuga. Suurim muutus toimus
1886. aastal, kui sõlmiti Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni. Eesti Vabariik liitus
sellega 1927 ja taasliitus 1994. aastal. Nõukogude ajal reguleeris valdkonda ENSV tsiviilkoodeksi
4. osa. Eesti esimene autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 1992. aastal. Täna kehtib sama
seaduse 22. redaktsioon1.
Mõistel autoriõigus on kaks tähendust:
1. Autoriõigus kui õiguse instituut, normistik, mis kaitseb autorite õigusi.
2. Autoriõigus kui teose autori õiguste kogum: varalised ja isiklikud õigused.
Kaitse piirid
Autoriõigus ei aita, kui objekti väärtus seisneb idees, mitte vormis. Nt tarkvara loogika ja idee,
teoste süzee, telesaadete formaadid (kaitstud on stsenaarium ja kujundus) jne.
Reprodutseerimine on muutunud lihtsaks ja massiliseks. Mõnes valdkonnas on autori loata