Ei tule aga kasutada keerulisi, dokumentide koostamiseks mõeldud redaktoreid (näiteks Microsoft Word), sest nemad lisavad faili koosseisu suurel hulgal nähtamatut teksti, mille tõttu sellised protseduurid arvutis ei "jookse". Seetõttu tuleb AutoLISP-keelseid protseduure koostada ja korrigeerida lihtsamate redaktoritega, nagu on seda Notepad ja Wordpad (või MSDOS-keskkonna tekstiredaktor Norton). Õieti ei tuleks uusi protseduure hakata looma ka redaktoriga Wordpad, sest temagi lisab hulga nähtamatut teksti, kuid redaktoriga Notepad alustatud protseduuri korrigeerimisel ta seda enam ei tee. AutoLISP-keelsed protseduu- rid tuleb salvestada failidena laiendiga .lsp, sest ainult siis on neid hiljem võimalik laadida kä- suga APPLOAD. Mugavam on aga laadida rippmenüü Tools valikuga Load Application... või hoopis valiku AutoLISP alam- valikuga Load, mis ilmutavad laadimise dialoogakna (vt. joonis 39). Dialoogakna loendiboksi
44 if ($i==$leht) { 45 echo "$i "; } else { 46 echo "$i "; 47 } 48 49 } 50 } 51 if ($leht<$lehti_kokku) { echo "Järgmine "; 52 } 53 ?> 54 55 56 57 58 Ülesanne 8 Sinu ülesandeks on luua samasugune uudiste KUVAMISE ja LISAMISE leht Uudiste lisamise leht on varustatud WYSIWYG redaktoriga Uudiste kuvamise leht on jagatud lehekülgedeks, näiteks 3-4 uudist korraga (et kiiremini läheks, siis siin on mõned uudised: uudised.sql) 15 - PHP ja MySQL - OOP (Ülesanne 9) Sissejuhatus Viimase teemana selles grupis viskame pilgu peale programmeerimise viisile, mida kutsutakse lühidaltOOP. Pikalt lahtikirjutatuna peaks see olema objektorienteeritud programmeerimine. Vaatame mida see mõiste endas sisaldab, millised on kasutatavad mõisted ning teeme mõne sissejuhatava näite
otsing, infotöötlus, sisutöötlus. 148. XML ühildub SGMLga 149. XML dokumentide töötlemise programme peab olema lihtne kirjutada 150. XML disain peab olema formaalne ja kompaktne 151. XML dokumentide genereerimine peab olema lihtne. Kuigi XML dokumentide koostamiseks kasutatakse enamasti spetsiaalseid redaktoreid, peab nende tekitamine olema võimalik mistahes redaktoriga. 152. XML märgistuse napisõnalisuse nõue pole tähtis. Aastal 1998 tuldi välja XML'i versiooniga 1.0, millele lisati väiksed täiendused aastal 2000 ning see versioon on ka hetkel ainukene. XML failide loomiseks ei ole vaja spetsiaalseid programme, piisab vaid programmist, milles on võimalik tööd salvestada tekstifailina. Kui RTF ja HTML failid on orienteeritud välisilmele ehk sellele, kuidas dokumente inimesele
annaabi.ee 
