Tehnika ajalugu
Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult:
kergeteks - 20...125 mm
keskmisteks - 127...155 mm
rasketeks - 175... mm
Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja
automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke
ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole
(reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögita suurtükke (recoilless gun,
recoilless rifle).
Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel mortiir.
Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.
Eesti vanim lahingukorras suurtükk asub Kuressaares
Jah, nii see tepoolest on üsnagi märkimisväärne osa Eesti summaarsest suurtükiväe
tulepotentsiaalist asub Kuressaare linnuses. Tegu on Rootsis Eskilstunas 1803. aastal valatud
annaabi.ee 
