räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn. autonoomsest õigusest jne. Õpetus õigusallikatest aitab luua selles segaduses teatud korra ja loogilise süsteemi. Kuigi esialgu tundub, et küsimus õigusallikatest on selge, ei ole see sugugi nii lihtne. Vastupidi, õigusalases kirjanduses esineb väga erinevaid määratlusi, mis teevad selle probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.;
räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn. autonoomsest õigusest jne. Õpetus õigusallikatest aitab luua selles segaduses teatud korra ja loogilise süsteemi. Kuigi esialgu tundub, et küsimus õigusallikatest on selge, ei ole see sugugi nii lihtne. Vastupidi, õigusalases kirjanduses esineb väga erinevaid määratlusi, mis teevad selle probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.;
annaabi.ee 
