subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel. Õigusallikate õpetuses õigusteooria aspektist on antud süsteem kasutatav tinglikult. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus
subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel. Õigusallikate õpetuses õigusteooria aspektist on antud süsteem kasutatav tinglikult. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus
annaabi.ee 
