Viikingite reis
40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks
vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega
kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid.
Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad
röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat
Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja
enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow
ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel
Skye ja Iona. Rüüsretked friisid-sakside rannikule, see ajendab
Karl Suurt rannakaitset looma. Kuna suri Karl Suure poeg Ludwig
Vaga hakkasid normannid võtma ette retki kuhu jäädi ka talvituma,
nendes retkedes oli rohkem viikingeid.1000. aasta paiku viikingid
ristiusustatakse ja nad jäävad paikseks.
Kui viikingid leidsid viljakaimadi muldi ja paremaid
elutingimusi, siis jäid nad paikseks. Kui viikingid jäid paikseks siis
annaabi.ee 
