Jõevähk
Pärast poegade lahkumist laka alt vahetab emasvähk tavaliselt kooriku ja hakkab rohkesti
sööma. Kui veekogu on toidurikas ja muudki elutingimused soodsad, võib ta taas pulmi
pidada juba samal sügisel. Halbade olude korral jäetakse üks aasta sigimises vahele[2].
6.5 Toitumine
Vähk on kõigesööja. Noortel on ülekaalus taimne toit, vanematel suureneb
energiavajadus, seetõttu hakkavad nad üha enam jahtima loomset toitu.
Äsja marjast koorunud vähipojad toituvad rebutagavarast, süües ära ka koorunud
marjaterade kesta ja köidikute jäänused. Nädalavanuselt hakkavad nad juba sööma
vetikaid, seenehüüfe ja samblaid. Esimese kestamise eel otsitakse rohkem loomset toitu:
vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms. Pärast kestamist saavad noortest vähkidest
taas põhiliselt taimtoidulised: kuni suve lõpuni söövad nad sammalt, pehmeid taimelehti ja
nende poolkõdunenud osi, rohevetikaid, seenehüüfe ja vähesel määral ka väikseid loomi.