ovaalset munasarja. areneb intensiivselt. keerukama ehitusega. Neil on Sigimiseks ripsussid Suguelundid on äärmiselt munasari, munajuha, munatekiti, tavaliselt kopuleeruvad keeruka ehitusega, emakas, rebusarjad, koorenäärmed ega viljasta iseenda koosnedes enamvähem ning seemnehoidlad. Emakas lõpeb mune. Loom muneb samadest osadest nagu suguavaga, mis asub samuti munad tiheda kestaga imiussidel. Looma
(Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel. Selle näärmerakkudes on rabdiidid pulgakesed, mis õhu kätte sattunult muutuvad limaks. Olemas ainult suu ja kõhupoolel eraldi pärakut pole. Närvitängud koondunud ette. Erituselunditeks protonefriidid. Emasloomadel lisaks munasarjadele ka rebusarjad, mõlemasoolised. Eluviis: röövloomad, elavad meres ja magevees, harvem ka mullas. Kärssusside ehitus: Lameda, ripsmelise kehaga. Tsöloom on olemas, aga mitte lausalise õõnena, vaid tükati: moondunud osalt veresoonkonnaks, osalt kärsapaunaks. Iseloomulik väga pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas ja võib välja paiskuda tolle kokkusurumise toimel (vesiskelett!). Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. Eluviis: röövloomad, elavad peamiselt meres. 20