Teatriarvustus: Maailmale nähtamatud pisarad A.Tšehhov
Läbivaks teemaks on viin ning meeste ja naiste vahelised
suhted. Seega suunas 1880. aastatest pärit lavastus vaataja tähelepanu probleemidele, mis olid
siis ja on ka praegu. Kõigi nende lühijuttude ja näidendite mõte oli teha nalja, kuid naljad olid
üsna labased ja ei tundunud siin kirjutajale väga naljakad. Kuid see võib olla noorest vanusest
tingitud, kuna enamik publikust tänas pärast etenduse lõppu näitlejaid püsti seistes.
Rollidest jäi enim meelde Andres Raagi mängitud Rebrotjossov etenduse nimiloos ehk
"Maailmale nähtamatutes pisarates". Ta suutis mängida joobes meest niivõrd hästi, et see ei
muutunud labaseks, kuid kirjeldas ideaalselt alkoholiga liialdavaid tänapäeva mehi.
Kehakeelega väljendas oma tegelaskuju kõige paremini Andrus Vaarik „Diplomaadis“. Ta pidi
edastama lesele naise surmateate, kuid suutis selle väga korralikult sassi ajada. Ideaalselt
edastas ta oma emotsioone kehakeele kaudu.