Kivimid-Maakoor-Maavärinad-Vulkaanid
ja välistuuma ehk koostisainese oleku järgi.
Litosfäär on Maa välimine tahke ja habras kivimiline kest, mis hõlmab maakoort ning
vahevöö ülaosa. Vahetult litosfääri all asub aga vahevöö osaliselt sulanud sfäär, mida
nimetatakse astenosfääriks. Mõnesaja kilomeetri paksune astenosfäär on osalise sulamise
tõttu plastne ning sügavusest pärit soojusvood panevad selle ainese väga aeglaselt liikuma.
See liikumine on omakorda rebendanud astenosfääri peal oleva hapra litosfääri eri
suurusega plokkideks ehk laamadeks.
Kuna laamad liiguvad, st eralduvad üksteisest või põrkuvad omavahel, toimub nende
äärealadel maavärinaid ja vulkaanipurskeid ning maakoore kokkusurumisel tekivad
mäestikud.
Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Mandriline maakoor on väiksema
tihedusega ning oluliselt paksem (25–70 km) kui ookeaniline maakoor (5–10 km). Kõige
annaabi.ee 
