Metskits
kärata, aeg-ajalt tõstavad pead ja kuulatavad teraselt. Meeltest
on metskitsedel eriti hästi arenenud haistmine ja kuulmine,
nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga
kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad
metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid.
Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad
on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab
tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine
rebaseurgude juurest. Ka metssiga võib tallesid murda.
Juhuslikeks vaenlasteks on kassikakk ja kaljukotkas. Palju
metskitsetallesid hukkub heinakoristustööde ajal vikatite ees.
Palju metskitsi hukkub liikluse tõttu suurtel teedel. Metskits
on vastuvõtlik mitmetele haigustele. Nakkushaigustest on
esinenud marutaudi. Metskitsed võivad haigestuda ka siberi
katku, suu-ja sõrataudi, tuberkuloosi. Kopsupõletik,
eksudatiivne pleuriit, vahelihasepõletik on haigused, mida
annaabi.ee 
