Sügavamõttelised luuletused
sõuda;
oma aja hämarduvas kohvikus
ja rannik on kuldne nagu hüljatud vari.
kus vaevakaskede lehed
Pole pettumust
värisevad rõõmsalt
ega ka ootusi mitte.
nagu oleks nii kerge kannatada
Teed kolm sammu tagasi
ja su tee ristub sipelgate omaga,
musträhn ehmub ja ehmatab,
rebasepoeg luurab,
aga aeg voolab ikka sinust üle
nagu vaikne õnne matkiv uni.
Siis sa enam ei imesta, mäleta.
Loed rannakivide vahel kokku rootuustid,
mis moodustavadki su elu.