Paberi struktuur ja koostis
80ndaid vähenes kampoli ja maarjase kasutamine märgatavalt. Paberile lisatakse ka täidisaineks
kaltsiumkarbonaati (kriit) seda pannakse, et neutraliseerida paberit, kuna ajaga ta läheb
happelisemaks. Paberis kus selle sisaldus on suur ei loeta väga kvaliteetseks paberiks.
Paberi kulumiskindlus määratakse murdetestiga, kui palju murdeid välja kannatab
Kahjustused:
Kõige enam kahjustab paberit kleeplint, sest liimained mis lähevad paberisse neid ei saa enam
lõplikult kätte.
Rebaseplekkidele arvatakse olevat kaks põhjust miks nad tekivad: metalliioonid
kontsentreeruvad ja hallituse tagajärjel.
Tindikorrosiooni kahjustused sõltuvad tindikoostisest. Hallituskahjustustele tekib palju pigmente
tihti peale värvilised. Putukatele maitseb ka paber, nende lemmikuteks on liimid. Kui
kahjustused tekivad vee tõttu on aega tegutseda 48h jooksul, peale seda ei ole üldjuhul enam
võimalik päästa, kui tegu on massiividega näiteks uputuse puhul, siis võib raamatud,