KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
Loomade väljaheited sisaldavad palju fosforit ja
lämmastikku, mis võivad sattuda veekogudesse või pinnasesse, rikkudes ka põhjavee.
Väljaheidetes sisalduvad toitained soodustavad veekogudes ka vetikate vohamist, mis
vähendab vee hapnikusisaldust, mis võib omakorda põhjustada tundlike kalaliikide
kadumist. Näiteid, kus kontsentreeritud väljaheited karusloomakasvatustes on ümbritsevat
ökosüsteemi kahjustanud, leidub maailmas mitmeid, näitekst suleti 1998 aastal Rootsi
suurim rebasekasvatus, kuna see reostas kohalikud veevarud; ligikaudu samal ajal ilmnes
Poolas läbiviidud uuringust, et karusloomakasvatust ümbritsev pinnas oli saastunud
nematoodide ehk ümarusside tõttu. Soome linnas Kaustinenis tuli põhjavee tarbimine
lähedal asuva karusloomakasvatuse tõttu lõpetada. USA-s Wisconsin’s pandi kinni
mingikasvatus peale seda kui lähedalasuvast kaevust võetud proovid näitasid kõrget
nitraatide kontsentratsiooni [6]. Nova Scotias on kohalikud mures, kuna mingikasvatuse