KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
kunstkarusnahast. Üks suurimaid kuluallikaid on toit, mis valitakse tavaliselt võimalikult
odava hinna järgi. Selle tulemusena võidakse karusloomakasvatuste loomade toiduks
kasutada muuhulgas ka kolmandatest riikidest imporditud geneetiliselt muundatud
toidulisandeid, mis tähendab aga suurt energiakulu sööda transpordile. Loomade
elushoidmise jaoks enne nülgimist kulub Kanada näitel ühe naaritsakasuka tootmiseks
kokku 3 tonni sööta ning ühe rebasekasuka tootmiseks tonn sööta. [6]
Karusnahakasvatuste keskkonnaohtlikkuse hindamisel on välja jäetud puuride ja teiste
tootmisvahendite energiakulu. Samuti see, et karusnahast esemeid valmistatakse
väiksemates kogustes ja käsitööna, mis muudab tootmisprotseduuri iseenesest
energiakulukamaks. Seda on näha ka karusnahksete toodete hinnas. [2]
Eesti alalt saadav karusnahk tuleb praktiliselt kogu ulatuses karuslooma-kasvatustest,
annaabi.ee 
