Jooksiklased
Toidu otsingutel liiguvad nad
varakevadel põllu servaaladest põllule ja see on biotõjres oluline kui näiteks jooksiklane hävitab
lehetäisis nende sigimie faasis: kahjuri arvukus alaneb suviseks sigimise tipphetkel tunduvalt
(Must, 2012).
Jooksiklased mõjutavad elupaikade taimekoosluis, süües teatud taimeliikide seemneid. On tehtud
katseid ning need on nädanud,et jooksiklase mõjul väheneb laialeheliste umbrohtude, nt valge
hanemalts, rebasein osakaal ja nende võime konkureerida kõrrelistets ümbrhogua. Nii saavad
kõrrelised võimaluse saavutada ülekaal põllul, kus on palju seemnetoidulisi liike. Ükski taimeliik
ei kao nende tegevuse tõttu (Must, 2012).
Kasutatud kirjandus
Haberman, H. (1968). Eesti jooksiklased. Tallinn: kirjastus Valgus. Lk 17- 18; 21-27; 32 -33.
(2.04.2015)
Merivee, E., Must, A., Kruus, M. (2012). Seemnesööjad. - Jooksiklased Eesti Loodus köide nr. 9.
Kättesaadav: http://www.eestiloodus
annaabi.ee 
