Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks. Saatüritest arenes komöödia. Saarür e. sireen- Dionysose saadikud maal, käitusid üleolevalt, rääkisid labaselt. Pallas Athena- tarkuse jumal, Ateena kaitsja, Partenoni tempel Akropolis on loodud tema auks. Athena mängis flööti. Marsyas-temast sai meisterlik flöödimängija ja ta kutsus Apolloni flöödi mängimisvõistlustele, mille ta kaotas. Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra. Paaniflööt- pooljumal Paan valmistas reasvile erineva pikkusega torudest. Korraldati näidendite võistlusi, et parimad näidendid pääseksid Dionysose teatrisse. Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr) Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr) Hellenismiajajärk (3.-1. Saj eKr) Sellel ajal kujunes välja aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puht muusikaline väljendus. Rooma võimu ajajärk( 146 eKr-395 pKr)- kasutusel 2 erinevat noodikirja. Musitseerimisel suur osa improviseerimisel.
Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime). Karjapasun trompetiline aerofon, signaalpill (kuulasime). Torupill ,,ära aja pilli lõhki"; väga arenenud pill, nn ,,väike orkester", oli Eestis tuntud juba 13
annaabi.ee 
