Metsatulekahjud Eestis
Kuna inimasustus on üle Eesti küllaltki laiali, siis
avastatakse tulekahjud suhteliselt kiiresti ning seetõttu ei arene enamik põlenguid väga suureks.2
Kuid siiski kasvavad palju tulekahjud mõttetult suureks tuletõrje raskendatud kohale jõudmise tõttu:
seda nii varasema GPS-i puudumise tõttu, kui metsateede halva korrashoiu tõttu.3
Tõsiseltvõetavaid andmeid metsatulekahjudest Eestis on olemas aastast 1921. 1921-1969 toimunud
metsatulekahjude reastaja arhiivimaterjalide põhjal on hr Peeter Rõigas. Kusjuures 1940-1948
aastatel toimunud metsatulekahjude kohta puuduvad andmed. Hr Henn Alton on reastanud
metsatulekahjud aastate 1970-1990 ja hr Mait Tint aastate 1991-1999 kohta. Alates 2000. aastast on
metsatulekahjude kohta andmeid koondanud hr Veljo Kütt ja algandmed alates 2001. aastast
pärinevad Päästeametilt.4
Eestis kujundab metsatulekahjusid peamiselt kevad-suvine ilmastik (sademete sagedus ja kogus,
annaabi.ee 
